Image-default

𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐨𝐫𝐝𝐞𝐧𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐈𝐧𝐭𝐞𝐫𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐫𝐢á𝐥 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐛𝐚-𝐝𝐚𝐥𝐚 𝟑, 𝐡𝐚𝐟𝐨𝐢𝐧 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐃𝐞𝐤𝐥𝐚𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐝𝐦𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞

𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐨𝐫𝐝𝐞𝐧𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐈𝐧𝐭𝐞𝐫𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐫𝐢á𝐥 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐛𝐚-𝐝𝐚𝐥𝐚 𝟑, 𝐡𝐚𝐟𝐨𝐢𝐧 𝐚𝐬𝐢𝐧𝐚 𝐃𝐞𝐤𝐥𝐚𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐝𝐦𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐧𝐮’𝐮𝐝𝐚𝐫 𝐦𝐞𝐦𝐛𝐫𝐮 𝟏º 𝐀𝐒𝐄𝐀𝐍

Dili, 04 Dezembru 2025

Hafoin prosesu naruk, ne’ebé kulmina ho adezaun formál Timor-Leste ba ASEAN iha loron 26 fulan-Outubru tinan 2025, iha Kuala Lumpur, Malázia. Dadaun ne’e Timor-Leste ho esforsu hodi foka fila-fali ba objetivu sira ba dezenvolvimentu nasional.

𝙈𝙞𝙣𝙞𝙨𝙩𝙧𝙪 𝙆𝙤𝙢é𝙧𝙨𝙞𝙪 𝙣𝙤 𝙄𝙣𝙙ú𝙨𝙩𝙧𝙞𝙖 𝙎𝙧. 𝙉𝙞𝙣𝙤 𝙋𝙚𝙧𝙚𝙞𝙧𝙖 iha reuniaun koordenasaun interministeriál ba-dala 3 iha salaun Nobre MNEC, atualiza pontus importante 4, relasiona ho kna’ar MCI nian ba poz-adezaun ASEAN:

𝘗𝘰𝘯𝘵𝘶 𝘋𝘢𝘩𝘶𝘭𝘶𝘬: Partisipasaun Enkontru hafoin Timor-Leste nian admisaun ba membru plenu ASEAN. Timor-Leste nian admisaun ofisial hanesan Membru Plenu ba ASEAN iha loron 26 Outubru 2025, MCI partisipa ativamente iha reuniaun ASEAN iha nivel ministerial nomos nivel tekniku sira hanesan;

Iha nível ministerial, reuniaun Virtual Ministru Ekonomia ASEAN (AEM) kona-ba Dialogu Komersiu no Investimentu entre ASEAN-CPTPP (Comprehensive and Progressive Agreement for Trans-Pacific Partnership – ASEAN Trade and Investment Dialogue).

Iha nível tekniku, reuniaun virtual ba Komiti Koordenasaun ASEAN ba Emprezas MSME, Komiti ASEAN ba Protesaun Konsumidores, Reuniaun dala 49.ª ba Komiti Koordenasaun Akordu Komersiu Bens ASEAN, Reuniaun dala 111.ª ba Komiti Koordenasaun ba Servisus ASEAN,programa divulgasaun kona-ba ATIGA Upgraded no Inisiativu Fasilitasaun Komersiu, sai hanesan observador ba Reuniaun dala 16.ª ba Negosiasaun Komersiu Livre entre ASEAN ho Kanada, observador ba Reuniaun dala 15.ª ba Komiti Negosiador Akordu

Enkuadramentu Ekonomia Dijital ASEAN.

𝘗𝘰𝘯𝘵𝘶 𝘋𝘢𝘳𝘶𝘢𝘬: Reforsa Institusional no Koordenasaun Nasional ne’ebe dadaun ne’e kolabora ho MNEC hodi halao atividade “door-to- door” atu apoia estratejia implementasaun poz-adezaun ba Komunidade Ekonomiku ASEAN.

𝘗𝘰𝘯𝘵𝘶 𝘋𝘢𝘵𝘰𝘭𝘶𝘬: Implementasaun Poz-Adezaun (Akordu Ekonomiku ASEAN

Prioridade 1) ne’ebe maka pontu fokais MCI sira ho apoiu peritus tekniku husi parseiru dezenvolvimentu hanesan ADB dadaun ne’e, iha hela faze hodi dezenvolve Planu Servisu (Work Plan) ba Poz Adezaun, ne’ebe sei foka ba asuntus hirak hanesan akordu ba bens

(ATIGA), servisus (AFAS/ATISA), investimentu (ACIA) no kompromisus seluk relasiona ho fasilitasaun komersiu.

𝘗𝘰𝘯𝘵𝘶 𝘋𝘢𝘩𝘢𝘢𝘵: Dezafius no Rekomendasaun; rekezitus vistu hodi halo viagem ba Filipina (hanesan Presidensia ASEAN tinan 2026) kontinua sai hanesan dezafiu pratika ba partisipasaun iha reuniaun sira ne’ebe sei realiza iha Filipina.

Partisipa iha reuniaun Interministeriál ne’e, Primeiro Ministru(PM) Kay Rala Xanana Gusmão, Membru Governu sira, ekipa tekniku no mos entidade relevante sira.