Image-default

MKI Prepara Enumeradór sira ba Levantamentu Dadus Indústria Manufatureira

MKI Prepara Enumeradór sira ba Levantamentu Dadus Indústria Manufatureira

Dili, 13 Marsu 2025

Ministériu Komérsiu no Indústria daudaun ne’e prepara ona enumeradór sira atu halo levantamentu dadus hodi formula Planu Asaun Manufatureira iha Timor-Leste. Levantamentu dadus sei lansa iha loron aban no depois ida-ne’e sei kontinua ba dezenvolvimentu Planu Asaun.

Liga ba asuntu ida-ne’e, iha Kinta-feira semana ne’e, Ministru Nino Pereira prezide serimónia abertura formasaun ba enumeradór sira, ne’ebé foka ba Evolusaun Manufatureira iha Estadu Membru ASEAN, hala’o ohin iha Salaun IED-MNEK, Dili.

Programa ne’e realiza tanba Gabinete Kooperasaun Parseria no Reforma kolabora ho Ajensia Japonés ba Kooperasaun Internasionál no Economic Research Institute for ASEAN and East Asia – ERIA (Institutu Peskiza Ekonómiku ba ASEAN no Ázia Leste), ne’ebé apoia hodi hasa’e enumeradór sira nia koñesimentu iha peskiza.

Iha abertura, Ministru Nino Pereira apresia kooperasaun ho JICA, tanba Ajensia Japonés ne’e bele lori mai mós tékniku espesialista hosi Institutu Peskiza Ekonómiku ba ASEAN no Ázia Leste, hodi fahe sira-nia koñesimentu ba enumeradór sira atu prepara sira ba levantamentu dadus indústria manufatureira iha Timor-Leste.

“Ha’u apresia ba kooperasaun ne’ebé maka Ministériu Komérsiu no Indústria hala’o ho JICA no mós ERIA, iha projetu ba planu asaun dezenvolvimentu indústria manufatureira, ne’ebé ita haree katak ida-ne’e importante duni. Para atu bele hetan roteiru ida ba planu asaun refere, tanba ne’e maka presiza duni konsolida hanoin, fahe koñesimentu ba ekipa sira ne’ebé mak foti dadus atu bele hatene lala’ok survey ne’e oinsá,” Ministru subliña.

Tuir Ministru Nino Pereira, levantamentu dadus hanesan atividade ida-ne’ebé importante, atu rekolla no atualiza informasaun sira liga ba dezenvolvimentu setór privadu iha atividade industriál iha Timor-Leste. Dadus ne’ebé atualizadu bele ajuda mós iha formulasaun polítika no programa estratéjiku sira ba dezenvolvimentu setór indústria.

“Ida ne’e faze dahuluk ita atu halo, tanba projetu ida ne’e sei la’o tinan ida, ne’ebe aban mós ita halo lansamentu ba atividade levantamentu dadus ba indústria manufatureira. Ita hahú ho formasaun no semináriu. Iha ne’e mós ita iha peskizadór ida husi EIRA ne’e rasik ne’ebé hato’o matéria metodolojia kona-ba foti dadus no depois análize dadus. Nune’e mós fo matéria ida tan ne’ebe maka importante, kona-ba oinsá Timor -Leste bele gradua husi estatutu LDC (least developed country).” Informa Ministru.

Liután ida-ne’e, Ministru afirma, programa ida ne’e halo parte iha dezenvolvimentu kapitál umanu, ne’ebé esensiál ba hasae koñesimentu funsionáriu sira. Nune’e funsionáriu sira bele hala’o ho di’ak sira-nia atividades tuir planu ne’ebé maka iha. Programa ida-ne’e mós faz-parte iha Timor-Leste nia kompromisiu depois adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu.

“Ita mós hatene katak dezenvolvimentu industria ne’e importante. Ita aprova tiha ona polítika nasionál ba dezenvolvimentu industriál, ne’ebé mak ita hatu’ur ona areas prioritares. Entaun ida ne’e importante duni, tanba ne’e maka ita-nia planu asaun ba manufatureira ne’e atu orienta ita-nia setór indústria. Ita apresia ba kooperasaun ho JICA, ho ERIA. Espera katak rezultadu hosi peskiza ne’ebé sei hala’o, ita bele hatene ona oinsá maka prioritiza industria sai hanesan makina ka engine ida ba ekonomia iha ita-nia rain.” Hatete Ministru.

Koordenadór Gabinete Kooperasaun Parseria no Reforma, Elias de Jesus Fatima, mós subliña, iha oportunidade ida-ne’e formadór sira sei aprezenta ba partisipante sira kona-ba metodolojia sientífika no troka esperiénsia kona-ba prosesu industrializasaun iha país sudeste aziátiku balun hanesan Laos no Kambodia, atu bele sai hanesan referénsia, no kria diskusaun klean iha prosesu industrializasaun Timor-Leste nian.

Tuir koordenadór GCPR, formasaun ida-ne’e la’ós de’it oportunidade ida maibé hasa’e funsionáriu sira nia koñesimentu iha peskiza atu loron ida la depende ba entidade sira seluk.

“Dala ida tan ou loron ruma ami sei la depende ba parseiru maibé ami iha koñesimentu nune’e bele halo rasik levantamentu dadus tuir nesesidade ministériu nian.” Hatete koordenadór.

MKI nia ekipa hamutuk ho JICA sei rekolla informasaun hosi setór privadu sira inklui produtores, komersiantes no agrikultór sira iha Munisípiu mak sei sai alvu, tuir metodolojia ne’ebé hatuur ona.