Image-default

𝗪𝗼𝗿𝗸𝘀𝗵𝗼𝗽 𝗞𝗼𝗻𝗮-𝗯á 𝗔𝗸𝗼𝗿𝗱𝘂 𝗔𝗧𝗜𝗚𝗔, 𝗛𝗮𝗺𝗲𝘁𝗶𝗻 𝗜𝗻𝘁𝗲𝗴𝗿𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗶𝗵𝗮 𝗠𝗲𝗿𝗸𝗮𝗱𝘂 𝗥𝗲𝗷𝗶𝗼𝗻á𝗹 𝗻𝗼 𝗚𝗹𝗼𝗯á𝗹

𝗪𝗼𝗿𝗸𝘀𝗵𝗼𝗽 𝗞𝗼𝗻𝗮-𝗯á 𝗔𝗸𝗼𝗿𝗱𝘂 𝗔𝗧𝗜𝗚𝗔, 𝗛𝗮𝗺𝗲𝘁𝗶𝗻 𝗜𝗻𝘁𝗲𝗴𝗿𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗶𝗵𝗮 𝗠𝗲𝗿𝗸𝗮𝗱𝘂 𝗥𝗲𝗷𝗶𝗼𝗻á𝗹 𝗻𝗼 𝗚𝗹𝗼𝗯á𝗹

Dili, 09 Setembru 2025—Ministru Komérsiu no Indústria, Sr. Filipus Nino Pereira konsidera workshop kona-bá ASEAN Trade in Goods Agreement (ATIGA), Operasaun Padraun bá Prosedimentu (SOP) bá Regras Orijin (RoO) sei hametin integrasaun Timor-Leste (TL) iha merkadu rejionál no globál perante viajen bá adezaun totál iha Organizasaun Sudeste Aziátiku.

Ministru Komérsiu no Indústria hato’o konsiderasaun ne’e bainhira hala’o abertura bá Workshop kona-bá Akordu ASEAN Trade In Goods (ATIGA), Operasaun Padraun bá Prosedimentu (SOP) bá Regras Orijin (RoO), iha Salão City 8 Manleuana Dili, tersa (09/09/2025).

Workshop ne’ebé sei hala’o durante loron tolu ne’e reprezenta pasu signifikativu ida bá Timor-Leste nia esforsu, aliña ho mekanizmu komérsiu ASEAN nian no aprofunda komprensaun bá prosedimentu RoO iha ATIGA nia okos.

“Workshop ne’e hanesan momentu krítiku ida bá Timor-Leste nia viajen adezaun bá ASEAN, hodi hametin integrasaun iha merkadu rejionál no globál. Workshop ne’e mosu iha momentu krítiku ida bá Timor-Leste, bainhira kontinua ita-nia viajen adezaun tomak bá ASEAN,” Ministru hateten.

Iha fatin hanesan, Embaixadór Japaun iha Timor-Leste (TL), Sr. Tetsuya Kimura observa katak, inisiativa sira hanesan ne'e sei haburas liu tán ligasaun sira entre negósiu lokál no parseiru rejionál sira.

“Expo ne’e hatudu Timor-Leste nia kompromisu atu harii ambiente ne’ebé fasilita bá komérsiu, investimentu no prepara seitór privadu sira atu partisipa ho ativu liu-tán iha kooperasaun ekonómika ASEAN nian,” Embaixadór Tetsuya Kimura hateten.

Nune’e mós Embaixador Indonézia iha TL, Sr. Okto Dorinus Manik haree katak seitór importante bá integrasaun ASEAN nian maka investimentu iha seitór ekonómiku no komérsiu.

Akordu ASEAN Trade in Goods (ATIGA) ho nia objetivu atu alkansa fluxu livre merkadoria nian iha rejiaun, hodi rezulta iha barreira komérsiu menus-liu no ligasaun ekonómiku kle’an-liu entre Estadu membru sira, kustu komérsiu ki’ik-liu, komérsiu aumenta no merkadu boot-liu no ekonomia eskala bá negósiu sira.

Liu-hosi ATIGA, Brunei, Indonézia, Malázia, Filipina, Singapura no Tailándia halakon ona impostu importasaun intra-ASEAN nian iha 99.65% hosi sira-nia liña tarifa sira.

Kamboja, Laos, Myanmar no Vietname hamenus ona sira-nia impostu bá importasaun bá 0-5% iha 98.86% hosi sira-nia liña tarifa sira.

Agora daudaun, foku maka atu rezolve medida sira la'ós-tarifa nian ne'ebé bele iha efeitu barreira la'ós-tarifa bá atividade komérsiu no negósiu iha rejiaun.

Timor-Leste sei presiza atu kumpre provizaun sira-ne'e bainhira kontinua nia viajen bá adezaun bá ASEAN.

Nasaun Estadu membru ASEAN nian hanesan Filipina, Tailándia, Singapura, Brunei Darussalam, Kamboja, Indoneézia, Laos, Malázia, Myanmar no Vietnam asina ona akordu komersiál ASEAN Trade in Goods Agreement (ATIGA) hahů hosi tinan 2009.

Akordu ne'e ninia konteúdu kona-bá buat importante sira kona-bá komérsiu hanesan direitu bá importasaun no esportasaun.

Aleinde ne'e, iha dezafiu tékniku kona-bá komersiál sasán entre nasaun Estadu membru ASEAN ninia objetivu maka dezenvolve kreximentu ekonomia no bem estar povu iha rejiaun.

ASEAN Trade in Goods Agreement (ATIGA) ne'e válidu tiha ona hahú hosi tinan 2010 ho foku bá hamenus dezafiu komersiál, dezenvolve seguransa, no kualidade produtu ne'ebé fa’an tiha ona iha nasaun Estadu membru AEAN.

Akordu ida-ne'e mós hanesan esforsu ida dudu investimentu iha rejiaun ASEAN hodi kria ambiente ne'ebė kondusivu bá investidór iha seitór hotu-hotu.