Image-default

𝐃𝐞𝐥𝐞𝐠𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐋 𝐩𝐚𝐫𝐭𝐢𝐬𝐢𝐩𝐚 𝐊𝐮𝐫𝐬𝐮 𝐛𝐚 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐛𝐞𝐥𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐧𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐦𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐉𝐞𝐬𝐭𝐚𝐮𝐧 𝐑𝐞𝐥𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚 𝐡𝐨 𝐏𝐫𝐨𝐩𝐫𝐢𝐞𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐈𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐫𝐢𝐚𝐥

𝐃𝐞𝐥𝐞𝐠𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐩𝐚𝐫𝐭𝐢𝐬𝐢𝐩𝐚 𝐊𝐮𝐫𝐬𝐮 𝐛𝐚 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐛𝐞𝐥𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐧𝐨 𝐅𝐨𝐫𝐦𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐉𝐞𝐬𝐭𝐚𝐮𝐧 𝐑𝐞𝐥𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚 𝐡𝐨 𝐏𝐫𝐨𝐩𝐫𝐢𝐞𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐈𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐫𝐢𝐚𝐥 𝐢𝐡𝐚 𝐊𝐨𝐫𝐞𝐚

Daejeon, Republika Korea, Junu 2025

Delegasaun husi Timor-Leste oras ne'e partisipa hela iha kursu formasaun espesializada ida kona-ba Estabelesimentu no Jestaun Relasiona ho Propriedade Industrial (PI), ne'ebé hala'o iha Institutu Internasional Formasaun Propriedade Intelektual (IIPTI) iha Daejeon, Republika Korea, husi 16 to'o 20 Junu 2025.

Organiza husi Organizasaun Mundial Propriedade Intelektual (WIPO) iha kolaborasaun ho Gabinete Propriedade Intelektual Koreia (KIPO), no kolaborasaun ho IIPTI, kursu formasaun ne'e hanesan parte ida husi esforsu ne'ebé klean liu atu suporta Timor-Leste hodi harii no forma institusionál no téknika ne'ebé presiza ba sistema Propriedade Indsutrial ne’ebe funsional no modernu. Programa ne'e adekuadu atu tulun Timor-Leste iha faze inísiu hodi estabelese nia Propriedade Indsutrial rasik, ho fokus ba dezenvolvimentu polítika, estrutura administrativa, sistema dijitál no mekanizmu kooperasaun internasionál sira.

Delegasaun Timor-Leste inklui ofisiál sira husi Ministeriu Komersiu no Industria (MCI) ne'ebé responsavel ba instalasaun sistema Propriedade Industrial (tuir Despaixu Ministru Nu: 79/MCI/IV/2025). Liu husi treinamentu ne'e partisipante sira hetan informasaun ne'ebé folin-boot kona-ba infraestrutura IP Korea nian, enkuadramentu legál sira, sistema automatizasaun, no prátika di'ak liu iha jestaun eskritóriu no prestasaun servisu públiku.

Lori delegasaun nia naran, reprezentante MCI nian hato'o nia apresiasaun ba Governu Republika Korea no KIPO ba sira-nia apoiu kontinua hodi haforsa kapasidade Propriedade Indsutrial Timor-Leste nian.

"Treinamentu ne'e mai iha tempu ne'ebé importante bainhira Timor-Leste prepara ba estabelesimentu nia Propriedade Industrial Rasik, ne'ebé sei hala'o papél krítiku ida iha promosaun inovasaun, proteje indústria kriativa sira, no fasilita kreximentu ekonómiku," dehan representante ne’e.

Partisipasaun iha formasaun ne'e aliña ho prioridade nasionál Timor-Leste nian kona-ba diversifikasaun ekonómika, transformasaun dijitál no integrasaun iha sistema komérsiu rejionál no globál sira. Estabelesimentu priedade Industrial ida-ne'ebé sei hasa'e mós kumprimentu nasaun nian ba tratadu Propriedade Intelektual internasionál no padraun sira, nune'e bele hasa'e konfiansa investidór no kooperasaun rejionál.

Governu Timor-Leste, liuhusi Ministeriu Komersiu no Industria, kontinua ho kompromisu atu promove propriedade industriál nu'udar pilár importante ida ba dezenvolvimentu sustentavel no agradese ba kooperasaun téknika ne'ebé la'o hela ho Republika Koreia.